Blogi

19. märts 2026

Lõpetasin nädal tagasi Viljandi Kultuuriakadeemias täiendõppe koolituse “Tähtharmoonia rakendamine”. NIMELT, on mul nüüd teadmised, kuidas oma loodud heliteosele muusikalist harmooniat lisada.

Esimesed katsetused:

“Järve muusika”. See muusikapala on inspireeritud minu kirjutatud raamatu “Freya” ühest episoodist:

„Oeh, ma ei või!ˮ viskasin oma riided seljast ja jooksin vette.
Vesi, mu jahutaja, lahutaja, mu emotsioonide lahjendaja. Mu sõber.
Keerasin end selili ja libisesin järvele. Kui olin piisavalt rahunenud, siis pöörasin end jällegi kõhuli ja sukeldusin põhja.
Tekkis uudishimu, mis järv see selline on, kui sügaval on ta põhi? Riivasin liiva ja kive, puudutasin kalu ja veetaimi. Kopsud töötasid omas rütmis. Kui lõõts oli piisavalt tühjenenud tõukasin ennast põhjast lahti ja tõusin pinnale. Pistsin pea veest välja, ahmisin õhu, raputasin juukseid ja vaatasin kaugele ma kallastest jõudnud olin. Täpselt keskele, nentisin rahuldustundega. Nii on see alati – tulen pinnale ALATI järve keskel. Ringi keskel.”

——

“Seade “Bridgerton” tantsu teemal”